Nieuws

Eesti pinnavormide liigitamine - Eesti Entsüklopeedia
Jõhvi kõrgustik ehk Ahtme kõrgustik on väike kõrgustik Ida-Virumaa põhjaosas. Ta asub Kohtla-Järvest ja Jõhvist lõuna pool kuni Atsalama ja Ohakvere külani. Jõhvi kõrgustiku kõrgused ulatuvad 60 meetrini, kõrgeim tipp on 81 meetrit üle merepinna. Viru lavamaa maastikurajoonis on Jõhvi kõrgustikust kõrgemad vaid Sinimäed (84,6 m).

Jõhvi linn - Sarnased failid jõhvi kõrgustik
See artikkel loetleb Eestis asuvaid künkaid (Eesti kõrgeim "mägi" on tegelikult küngas), kõrgustikke ja kõrgendikke. # A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š

Jõhvi valla loodus - Eesti Entsüklopeedia
Maakonna keskosas asub Jõhvi kõrgustik. Lõunaosa on üldiselt madal ja tasane; pinnamoodi mitmekesistavad Illuka, Kuremäe ja Tärivere-Iisaku ümbruses oosid ja mõhnad ning Tudulinna ja Avinurme mail moreenkuhjatised. Peipsi põhjarannikut palistab Lohusuust Vasknarvani luiteahelik. Alutagusel jõlmab kuni poole pindalast soo.

Eesti mägede loend – Vikipeedia
Karstivormide poolest on rikas Jõhvi kõrgustik, millel asuvad Mäetaguse valla põhjaosas Kalina, Kiikla ja Ratva karstiala ning Vesiheinamaa allikad. Kuremäel avaneb suur tõusuallikas (Ohvriallikas, Püha allikas), mida külastavad tuhanded inimesed. Lk. 5.

Pandivere Kõrgustik - Esitlus - Sarnased failid jõhvi kõrgustik
Selle lehekülje viimane muutmine: 18:58, 3. juuni 2019. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused.Täpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest.; Andmekaitse

Эстония и Вирумаа
See artikkel loetleb Eestis asuvaid künkaid (Eesti kõrgeim "mägi" on tegelikult küngas), kõrgustikke ja kõrgendikke. # A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š

Ida-Viru maakond – Vikipeedia
Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjä

Eesti maastikuüksuste loend – Vikipeedia
Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgiem osa - Jõhvi kõrgustik.Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik.

Üldinfo - Jõhvi vallavalitsus
Eesti lavamaad ja lainjad tasandikud. Lavamaa (ka platoo) on ümbrusest kõrgem tasandik, mida harilikult ääristab astang.Enamasti (näiteks Kirde- ja Kagu-Eestis) tükeldavad orud ta väiksemateks lavadeks. Põhja-Eesti lavamaa jaotub Viru (ka Kirde-Eesti) ja Harju (ka Loode-eesti) lavamaaks, mille kõrgus on keskmiselt 30–70 m.Põhjast piirab teda klint.